Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal rahvasuus Tõhela, 1272. aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi “Sangaste” pärineb 1287 a. rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz).

Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. 16 saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Esimene maja ehitati krahv Bergi ajal. Ühe katuse all oli koos kõrts, hobusetall ja ruum ka näitemängu ja lauluseltsile. 1958. a põles vana hoone ära ja praegune maja on ehitatud Sangaste Kolhoosi poolt.

Siin on sündinud ja kasvanud palju kuulsaid kultuuritegelasi, kunstnikke, kirjanikke, kirikuõpetajaid, heliloojaid, ajaloolasi ja teadlasi. Viisimaade dünastia on pärit Sangastest. Jaan Vismann oli Sangaste näitemängu ja lauluseltsi juht krahv Bergi ajal.

Siin on sündinud kirjanik August Gailit. Mõnda aega elas siin ka kirjanik Richard Roht. Siin on sündinud ka Kolla ja Karl Wellnerid, kes asutasid Kawe šoklaadivabriku (praeguse Kalevi eelkäija).

Praegu tegutseb kultuurimajas palju ringe ning kogu aeg toimub midagi. Rahvatantsurühm “Kõvvera Kõdara”, linetantsurühm “Kesa-Line”, kõhutants, eakate tantsurühm “Rõõmurullid”, mustlastantsurühm “Viola”, eakate võimlemine, seltskonnatants, laste kokandusring, lõõtsaklubi, lõõtsakool, näitetrupp “Rukkinarrid”, Krahvi Teater.